Isemeelsed

"Isemeelsed"

1. Noored tahavad, et neil oleks koht kus koos olla sellepärast , et kodus on koguaeg halb olla ja seal on vanemad ka. Neil on vaja kohta, kus olla omasugustega ja kus keegi neid segada ei saaks, sest niisama väljas hulkuda on ka ebameeldiv.
2. Minu kodukoht ei paku eriti võimalusi noorte kooskäimiseks ja ma ei tunne, et ma ka millestki ilma jääks.
3. Ma arvan, et selle jutu nimi on sellepärast "Isemeelsed", sest noored selles juttus on väga iseseisvad ja võtavad palju asju ise ette. Neil on iga asja kohta oma arvamus.

Släng

2y hihii 2ma ega aamh.. iza 0lee yyy! w22l k0ju jõudnud . ann wiib k00lik0ty icic 0ma tuppa (6) ja läheb mõttezzee wajunult kööky . hihhii ta 0n wäzinud n2nd2zt zaladuztezt ja intriigidezt , :D:D:D:D:D:D mida wiimaz2l yyy! ajal ül22 mõiztuzee ici k0kq kipub qhjuma . miz 0n t20xil gr2g0ril hihii ja martenil 22??? miz põrguma äry hihii z222 0n , mida nad ajawad (6) , mix 0n icc mart2n nüüd z2llin22 im2lik , hihii miz lugu nendee rahadega 0n 22??? mix ta algul hihii laz2b greg0rilee ö2lda , 2t raha ey zaa aamh.. , ziiz aga lõpux annab ikka jär2l22 22??? hihii pealegy 0n annil hirm , hirm 0ma zõpradee (6) pärazt : kammoon millezzee nad küll (A) 2nnazt mäzzinud 0n , icic miz tüüpid2ga zeee :$ äry n2il küll käib nagu , 2t nüüd lauza nendee elu 0huz 0n :D:D:D:D 22??? mõtee , (6) 2t greg0r wõix zurma eee.. zaada , ajab tal kõhuz kõik keerama . hihhii appy aamh.. ! ta kõnnib närwiliz2lt mööda k0rterit (6) ringy . neil 0n :D:D:D:D:D:D aby waja , zeee 0n zelgee . icc kellegagy peax rääkima , kammoon kellegagy aru kammoon pidama , mõnee täizkazwanuga , k2z 2hk :D:D:D:D:D:D z2daz0rty azjad2zt r0hk2m aamh.. teab – aga kellega 22??? willem 0n kaug2l , hihhii wõzul , icc ja t2l2f0niga zeda icic juttu 2y aja . emal 0n niigy eee.. ziiber nendee ici wiimaz22 aja z2ikluzt2zt ja p2al2gy waewalt ta mõikab icc midagy ta0lizezt äriajamizezt hihhii . pealee kõigee ici muu wõib ici 2ma reageerida nagu täi2zty ettearwamatult , näitex :D:D:D:D:D:D k0hee p0litzeizzee t0rmata ja (6) t2atada , 2t tema tütree zõpru plaanitax22 aamh.. mõrwata . iza 22??? mida aamh.. t2ab zelliztezt ici azjadezt pangatöötaja 22??? ja mida ta eee.. üldzee teha kammoon zaax 22???

Ei ema ega isa ei ole veel koju jõudnud. Ann viib oma koolikoti tuppa ja läheb mõtesse vajunult kööki. Ta on väsinud nendest saladustest ja intriigidest. Mida viimasel ajal üle mõistuse kokku kipub kuhjuma. Mis on Gregoril ja Martenil teoksil? Mis äri see on mida nad ajavad, miks on see Marten nüüd selline imelik, mis lugu nende rahadega on? Miks ta algul laseb Gregorile öelda, et raha ei saa, siis aga lõpuks annab ikka järele? Pealegi on Annil hirm oma sõprade pärast: millesse nad ennast küll mässinud on, mis tüüpidega neil see äri küll käib, et nüüd on nende elu lausa ohus. Mõte, et Gregor võiks surma saada, ajab tal kõhus keerama. Appi! Ta kõnnib närviliselt mõõda korterit ringi. Neil on abi vaja, see on selge. Kellegiga peaks rääkima, kellegiga aru pidama, mõne täiskasvanuga. Kes ehk sedasorti asjadest rohkem teab - aga kellega? Villem on kaugel Võsul ja seda juttu telefoniga ei aja. Emal on niigi siiber nende viimase aja seiklustest ja vaevalt saab ta ise midagi aru taolisest äriajamisest. Peale kõige muu võib ema käituda täiesti ettearvamatult, näiteks kohe politseisse tormata ja teatada, et tema tütre sõpru plaanitakse mõrvata. Isa? Mida teab tema sellistest asjadest? Ta on ju pangatöötaja. Ja mida üldse teha saaks?

Ma ei taha !

"Ma ei taha!"

Karima Gadalla

Algas jälle uus kooliaasta ning Toomas ootas seda aastat veel vähem kui tavaliselt. Ta oli kena poiss, pruunide juuste ja silmadega. Aga ta oli maalt pärit ja just linna kolinud. Ta alustas kooliaastat uues koolis. Kui Toomas kooli jõuab näeb ta, et siin ei ole väga sõbralikud inimesed nagu ta vanas koolis, ta siiski loodab, et ta klass on parem. Kui ta oma klassi jõuab näeb ta kuidas kõik pilgud teda jälgivad. Kõik panevad pead kokku ja sositavad. Ilmselt sellepärast, et ma uus olen mõtleb Toomas. Ta istub ühe laua äärde ja siis tuleb üks poiss tema juurde. See on Kalle, klassi kambajuht. Ta räägib Toomasega ülbel ja üleoleval häälel ning Toomas otustab, et see poiss talle ei meeldi.

Järgmine päev tulevad paljud tüdrukud temaga rääkima. Kaks tüdrukut Maret ja Liis on väga toredad. Maret on rohkem vaiksem ja häbelikum. Liis on aga enesekindel ja väga tibilik. Paistab, et Kallele ja tema sõpradele ei meeldi, et Toomas nii palju tähelepanu saab. Hiljem tulevad nad temaga rääkima ja ütlevad talle, et ta Liisist eemale hoiaks. Paistab, et Kallele meeldib Liis.

Aega mõõdub ja Toomas ning Maret on juba headeks sõpradeks saanud. Maret on Toomasesse armunud, kuid ta ei saa sellest aru ja pealegi talle meeldib talle ikkagi Liis. Probleem on selles, et Liis on ainult temaga koos siis kui ta tahab Kallet armukadedaks teha. Lõpuks saab Toomas sellest aru ning Maret hakkab talle aina rohkem meeldima. Kooliaasta lõpus hakkavad nad käima ja järgmisel kooliaastal tahab Toomas esimest korda elus kooli minna.

Meeli Pipar

Minu perekond.

Släng

hängima- Aega veetma. Vanemad saavad õigesti aru.

tsillima-sihitult ringi uitama. Vanemad mõistavad õigesti.

cool-lahe. Ei kasuta sellist väljendit aga vanemad saaksid aru.

look-välimus.Vanemad saavad aru.

trend-mood. Vanemad mõistavad õigesti.

image-pilt,väljanägemine. Ei kasuta seda väljendit aga vanemad saaksid aru.

"Kuidas elad Ann ?"

Noorsooromaanid

1. Edvin Aedma-"Inimene ja draakon"
2. Allan Agrov-"Tõelisust peegeldavad silmad"
3. R. M. Ballantyne-"Mina ja minu kutsu"
4. Herbie Brennan-"Purpurkeiser"
5. Maite Carranza-"Odi needus"
6. Anna Dale-"Salasõna nõidadele"
7. Ene Ergma-Kuidas ma ronisin mäe tippu?"
8. Diana G. Gallagher-"Sabrina 16. ehk oli siin kuid enam pole"
9. Paulus Hochgatterer-"Caretta caretta"
10. Sue Limb-"Tüdruk, 15, sarmikas, kuid sõge"
11. Reet Made-"Miljoni-poiss"
12. Helga Nõu-"Pea Suu!"
13. Peter Pohl-"Ma olen ikka teiega"
14. Katrin Reimus-"Haldjatants"
15. Diana Pullein-Thompson-"Pikk sõit koju"
16. Mark Twain-"Tom Sawyer"
17. Jutta Treiber-"Järve mitu värvi"
18. Katri Tapola-"Kahvatud tüdrukud"
19. Kerstin Thorwall-"Isa asenaine"
20. Johann Wyss-"Shveitsi perkond Robinson"

Luuletus sõbrast

Minu sõber oled sina,
sinu sõber olen mina.
Kui mul abi vaja läheb,
ruttad kohe appi sa.

Koos meil alati on tore
rõõmsalt ikka möllata.
Siis kui päike paistab õues,
rõõmusäde on meil põues.

Täna ütlen sulle seda,
et parim sõber oled sa.
Alati mu sõbraks jääd,
koos me uisutame jääl.

Ajakirjanduse sünd

1)Esimene eestikeelne ajaleht oli Tarto maa rahva Näddali-Leht, mille esimene number ilmus 13. märtsil (1. märtsil) 1806.
Perno Postimees ehk Näddalileht, esinumber ilmus 05. juunil 1857, pannes aluse eesti perioodikale

2)Lehe nimi:Perno Postimees ehk Näddalileht
Autor:Johann Voldemar Jannsen
Aeg:1857.a 5.juuni
Koht:Pärnu

3)Lehe esimene postitus:

Tere, armas Eesti rahvas !
Mina, Pärnu Postimees,
kuulutama olen vahva
Kõik, mis sünnib ilma sees,
Annan teada sulle heaks,
Et ka sinu rahvas teaks,
Kuidas kõik maailma maad
Elavad ja tegutsevad.

Avalikud kuulutused,
Riigi käsud, seadused,
Sündinud asjad, mälestused
Ja kõik teised teadused
Sündigu siin, ehk teises riigis,
Saad siin leiba nende liigis,
Mis see kiri teada annab,
Targamehe kätte kannab.

Kirikutest, laste koolist,
põllutööst ja harimisest,
Mitmest asjast, igast poolest
Elajate kasvatusest:
Nende tervist, arstirohtu,
Häda ajal abiohtu
Lugedes sa leiad siit;
Aga mitte ebaviit!

Andgu nüüd Jumal sul,
Head meelt ja mõistust ka,
Jõudu, rõõmu, toidust küll,
Vaga elu elada;
Jumal saatku armust ka,
(Seda pean soovima:)
Et, kui korra sõbraks saame-
hästi kauaks sõbraks jääme.-

Kasutatud kirjandus:www.vikipedia.ee;www.dea.nlib.ee

Margus Kasterpalu

Kasterpalu

Sündinud:

16. aprillil 1961

Pere:

Abielus, kolm poega ja tütar

Haridus:

Haapsalu I keskkool; tehnikakool nr 19; lõpetanud Tartu ülikooli eesti filoloogia eriala 1992; praegu TÜ doktorant

Margus Kasterpalu on praegu eelkõige lõppenud teatriaasta märk, tema vedamisel tähistati siinse teatri saja aasta juubelit. Aga ta on ka kirjandusloo doktorant, lavastaja, nelja lapse isa ja esimese taastulnud sinimustvalge värvija.

Edetabel Eesti mängufilmide kohta

1. "Kevade": filmi stenarist- Kaljo Kiisk, Voldemar Panso

režisöör- Arvo Kruusement

operaator- Harry Rehe

tähtsamad osatäitjad- Riina Hein, Arno Liiver, Aare Laanemets, Margus Lepa

valmimisaeg- 1969. aasta

Kokkuvõte: Film on tehtud Oskat Lutsu samanimelise raamatu järgi, mis keskendub külakooli laste koolielule. Film kattub suures osas raamatuga ja seal võite näha kõiki romaanis armsaks saanud tegelasi nagu Arno, Kiir, Toots, Teele, Lible jne.

Minu arvamus: Minu arvates on see film üks Eesti paremaid. See on huvitav, kaasakiskuv ning veel palju kõike mida hea film vajab.

2. "Klass": filmi stenarist- Ilmar Raag

režisöör- Ilmar Raag

operaator- Kristjan-Jaak Nuudi

tähtsamad osatäitjad-Lauri Pedaja, Pärt Uuseberg, Vallo Kirs, Paula Solvak, Riina Ries

valmimisaeg- 2007. aasta

Kokkuvõte: Tõestisündinud lugudel põhinev kodumaine draama räägib tänapäeval küllaltki levinud probleemist: koolivägivallast. Film räägib Antslast linnakolinud Kaspari ja klassi senise liidri Andersi omavahelisest võitlusest koolis populaarsuse ja au nimel ning tossikese Joosepi kohast nende kahe vahel.

Minu arvamus: Pole ise filmi näinud, kuid olen sellest palju head kuulnud. Arvestades kui palju auhindu see on võitnud peaks see olema väga hea film.

3. "Nukitsamees": filmi režisöör- Helle Karis

tähtsamad osatäitjad- Egert Soll, Anna-Liisa Kurve, Ülari Kirsipuu, Ines Aru

valmimisaeg- 1981. aasta

Kokkuvõte: Tuntud lastefilm, mis valminud Oskar Lutsu samanimelise jutustuse põhjal.Metsas ära eksinud Iti ja Kusti (Anna-Liisa Kurve & Ülari Kirsipuu) satuvad nõiamajja, kus neid sunnitakse sealset pererahvast teenima. Ühel päeval õnnestub neil põgeneda ja nad võtavad endaga kaasa metsakollide pere noorima lapse, Nukitsamehe (Egert Soll), et temast normaalne laps teha. Väikeste sarvedega selli ümberkasvatamine osutub loomulikult raskeks, kuid headus viib sihile.

Minu arvamus: Väga tore film. Väga lastepärane.

Dialoog

Arno: Tere Teele!
Teele: Tere!
Arno: Kas jalutame koos koju?
Teele: Jah, muidugi.
Arno: Kuidas sul siis täna koolis läks?
Teele:Nagu alati. Endal?
Arno:Hästi.
Arno: Kuidas sulle Imelik meeldib?
Teele:Ta on päris tore poiss ja oskab hästi kannelt mängida.
Arno:Kas ta meeldib sulle rohkem kui mina?
Teele:Ei, muidugi mitte. Ma isegi ei tunne teda õieti.
Arno:Tore siis, sest tegelikult on ta väga poiss.
Teele:Sa oled ta peale lihtsalt kade. Tegelikult on ta väga tore poiss ja tema ei räägi kedagi taga. Sul oli õigus ta meeldibki mulle rohkem.
Teele jookseb ära.
Arno:Teele oota!Vabandust!

Filmikunst

Filmikunst

Filmikunsti sünniajaks võib pidada 1895. aasta detsembrikuud, kui vennad Lumiere’id näitasid ühes Pariisi kohvikus esimest korda maailmas liikuvaid pilte. Vaatajad oli hämmastunud sellest, et järsku hakkas fotol veovankrit vedav hobune liikuma vaatajate poole, tema järel teised ka veokid. Nende silme eest möödusid järgemööda müür, mis langes lammutajate kirkahoopide all, jaama saabuv rong, suppi sööv beebi jm. Publik on võidetud-võlutud neist “liikuvatest piltidest”, mis “haarasid elavat elu”.

Esimene kuulus filmitegija ja näitleja oli inglise koomik Charles Chaplin (1889 - 1977). Eelkõige hinnatakse teda kui väga head tummfilmi režissööri ja näitlejat, kes jätkas edukalt oma tööd ka helifilmi ajastul. Tuntumaid Chaplini filme: «Kullapalavik» (1925), «Suurlinna tuled» (1931), «Moodsad ajad» (1936) ja «Suur diktaator» (1940). Esimesed helifilmid toodeti Ameerikas 20-aastate lõpus ning värvifilmid 30-aastatel.

Esimene eesti kinoteater, kuhu osteti helifilmi näitamiseks vajaminev aparatuur, oli Tallinna "Gloria Palace", praegune Vene Draamateater. Esimene kodumaine heliga mängufilm, ühtlasi ka muusikafilm, oli "Päikese lapsed" (1932), lavastaja ja operaator Theodor Luts. Film helindati Soomes.

Filmiliigid:

Mängufilmid – seiklusfilmid, vesternid, gangsterfilmid, detektiivfilmid, õudusfilmid, ulmefilmid, muinasjutufilmid, ajaloolised filmid, armastusfilmid, naljafilmid, muusikafilmid jm

Multifilmid – anima- (joonis-) ja nukufilmid.

Tõsielu- ehk dokumentaalfilmid – jäädvustatakse näiteks ajaloo- ja spordisündmusi, reise, loodust, teadusnähtusi.

Suvekuld

Ma näen enda ümber rõõmust kilkavaid lapsi ja olen ise üks nendest. Tundub nagu maailmas poleks midagi peale suve, jäätise, vikerkaare, õhupallide ja muude toredate asjade. Tunnen palju magusaid lõhnu, mis on omased ainult sellele aastaajale. Linnud laulavad meie ümber, puud liigutavad oma ilusaid lehti ja lepatriinud kõnnivad käe peal. Suvel on terve maailm rõõmus ja värviline, just nagu ta ärkaks. Tihti soovin, et suvi oleks kogu aeg, kuid siis ei oleks see nii eriline. Paistab, et suvi ongi loodud selleks, et jäätist ja maasikaid süüa ning kogu aeg mängida, kuid suvel on ka tahtis roll sünnis ja surmas. Sel aastajal ärkab palju taimi ja sünnib palju elusolendeid, kuid kindlasti saab, siis ka kellegi elutuli otsa. Tahaksin lihtsalt sinna taevasse lennata koos nende ilusate õhupallidega, vikerkaare lõpust kullapotti otsida ja siis pilvede peal igaveseks uinuda. Siin olles tunnen peaaegu, et see võib isegi tõeks saada.

Eesti kuulsaimad lastekirjanikud

Eesti kuulsaimad lastekirjanikud

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Friedrich Reinhold Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis – 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja arst. Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka Eesti rahva ennemuistsed jutud. Neid jutte nagu Kalevipoegagi on tõlgitud mitmesse võõrkeelde.

Jüri Parijõgi

Jüri Parijõgi (2. september 1892, Kunda-Malla vald - 9. juuli 1941, Tartu) oli eesti noorsookirjanik ja pedagoog. Kirjandusega tegeles 1912.aastast. Kirjutanud peamiselt jutte ning ka ühe muinasjutukogu. Tema teostes ilmneb lapse hingeelu sügav mõistmine ning isikupärane jutustamisstiil.

Aino Pervik

Aino Pervik (sündis 22. aprillil 1932 Rakveres) on eesti lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija. Aino Pervik sündis velskri perre. Oma õpinguid alustas ta Järvakandis, seejärel astus Tallinna Õpetajate Seminari. Ta õppis ka Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 8. Keskkoolis. Aastail 1950–1955 tudeeris ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte erialal. Aastatel 1955–1960 töötas ta Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana. 1960–1967 oli ta Eesti Televisioonis laste- ja noortesaadete toimetaja. Alates 1974. aastast on ta Eesti Kirjanike Liidu liige.

Jaan Rannap

Jaan Rannap (sündinud 3. septembril 1931 Hallistes Pornuse vallas) on eesti lastekirjanik, Heino Rannapi vend. Lõpetas 1966 Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatika-füüsikateaduskonna ning töötas 1955–1977 ajakirja Pioneer toimetuses ja 1977. aastast Tähekese toimetuses. Kirjutanud hea loodustunnetusega loomajutte ja kooliolusid kajastavaid jutustusi.

Leelo Tungal

Leelo Tungal (sündinud 22. juunil 1947) on eesti kirjanik.Ta kuulus kassetipõlvkonda, tema loomingut avaldati neljandas kassetis 1966. aastal.1993. aastal sai ta Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna teose "Ainus kangelastegu on naeratus" eest.

Jaan Kross

Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinnas – 27. detsember 2007) oli tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele.

Tiia Toomet

Tiia Toomet on sündinud Tallinnas ja lõpetanud Tallinna 7. Keskkooli. Lõpetas 1970 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo ja 1978 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi tekstiilikunstniku erialal. Töötas 1970-73 TRÜ kunstikabinetis laborandina ja 1982-83 kodunduskabinetis õpetajana.

Silvia Truu

Silvia Truu oli Eesti lastekirjanik. Ta on kirjutanud palju raamatuid. Näiteks: "Silja, päiksekiir ja maailm" , "Peidus pool" ja "Jeekim".

Andrus Kivirähk

Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970) on eesti kirjanik. Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige.

Jaanus Vaiksoo

Jaanus Vaiksoo (sündis 5. jaanuaril 1967 Paides) on eesti kirjandusteadlane, õpetaja ja lastekirjanik. Ta kaitses 1994 Tallinna Pedagoogikaülikoolis magistritööd "August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" lugemismudelid". Jaanus Vaiksoo töötab emakeele ja kirjanduse õpetajana Rocca al Mare koolis ja eesti kirjanduse lektorina Tallinna Ülikoolis.

Tasemetöö vigade parandus

Mina kirjutasin viieteistkümne aastane, aga õige oli viieteistkümneaastane.

Kevad!

Ramsese vembud

„Ramsese vembud IV”

Ühel päikselisel päeval tormab koer Ramses läbi linna tänavate ajades kõik segi. Sellel tormamisel on ka põhjus ta peab jõudma koertenäitusele, et kohtuda oma unelmate daamiga. Kui ta kohale jõudis ootas juba üks kena valge puudel teda, nad armusid esimesest silmapilgust. Nagu koerad alati nuusutasid nad üksteist kõigepealt ja otsustasid, siis koos lahkuda. Kahjuks oli üks probleem kena puudli perenaisele ei sobinud, et tema kallis puudel mingi suvalise krantsiga minema läheb. See mure lahendati, aga kavalusega ja varsti jooksid juba kaks koera tänavatel. Kõigepealt otsustasid nad prügikastide juurde minna, et sealt head ja paremat otsida. Puudlile see alguses ei meeldinud, kuid kui ta endale kena kübara leidis oli ta rahul. Nad hüppasid lõbusalt lehtedes, aga järsku tormas neist mööda hulkuvate koerte kari, mis neid ehmatas.

5. ülesanne

1. Millistest komponentidest koosneb kriminaalromaan?
Kriminaalromaan on romaan, mille traditsioonilisteks osadeks on kuritegu, selle uurimine ja lahendus, traditsioonilisteks tegelaskujudeks ohver, kuriteo uurija ja kurjategija.

2. Nimeta kriminaalromaani 3 liiki.
Detektiiviromaan
Thriller
Kohtudraama

3. Mis oli esimene kriminaalromaan?
Esimene kriminaalromaan oli Wilkie Collinsi "Kuukivi".

4. Kes on loonud sellised tegelaskujud nagu Sherlock Holmes ja doktor Watson, Hercule Poirot ja Arthur Hastings, komissar Maigret ning Perry Mason?
Tuntud klassikaliste detektiivromaanide autorid on Arthur Conan Doyle (Sherlock Holmes ja doktor Watson), Agatha Christie (Hercule Poirot ja Arthur Hastings), Georges Simenon (inspektor Maigret), Erle Stanle, Gardner (advokaat Perry Mason)

5. Milliseid kriminaalromaane hakkas kirjutama Raymond Chandler?
USAs 1930ndatel esile kerkinud nn karmi koolkonna romaane, kus püütakse kriminaalset olustikku ja tegelaste kõnepruuki esitada võimalikult realistlikult ja nende romaanide õhustik on mõrvatagi kuritegudest läbi imbunud. Ühtlasi taotletakse nendes romaanides sotsiaalset kommentaari ja suuremat psühholoogilist usutavust.

Armastus, ustavus ja kättemaks.

Ühel reede õhtul toimus Palmstreeti tänaval asuvas majas karm mõrv, mida hakkas uurima kurjategijate hirm detektiiv Smith.Kuulsal ärimehel Lincoln Brownil oli olnud kõrvalhüpe oma kasutütre Saraga ja ta teadis, et kui see avalikuse ette tuleb on ta elu ja abielu läbi. Ta läks oma sõbra koju, kus sõber end purju jõi ja üritas unustada mida ta oli teada saanud. Lincoln võttis noa ning lõi selle sõbrale kõrri ja jooksis minema. Ta põgenes oma kontorisse ja pani ukse lukku ja jäi hommikut ootama. Kuid öö venis ja venis...Lõpuks jäi ta magama. Hommikul ärkas ta suure peavaluga. Ta läks politseisse ja tahtis ennast ülesse anda, kuna süümepiinad olid liiga suured. Talle aga öeldi, et mõrvar on juba leitud. Ta ei uskunud seda ja paari päeva pärast läks ta vanglasse, seda inimest vaatama.Vangis istus tema kauaaegne assistent Tony, kes oli talle ka väga hea sõber. Tony vastas:"Sina Lincoln ela hästi oma naisega, teil on veel pikk ja imeline tulevik ees. Minust ei hooli keegi, võin siin vangis rahus istuda." Sellepeale ütles Lincoln:"Tänan sind kogu südamest ja jään igavesti su võlglaseks. Head elu sulle! "Tony oli solvunud, kuna ta lootis,et Lincoln päästab ta ja teeb ta oma firmas asepresidendiks. Kuid Lincoln sellest ei hoolinud ja ta käis oma naisega pikal ja lõbusal reisil. Kui ta tagasi tuli oli kuulnud et Tony oli vanglast põgenenud ja tahab talle kätte maksta.Kui Lincoln sellest teada sai kartis ta enda ning oma naise elu pärast. Ta otsustas, et temal ja ta armastatul tuleb igaveseks kaduda.Nad otsustasid sõita välismaale ning endale uued identiteedid võtta.Kuid kui inimene tahab tõesti kätta maksta, siis ta ka teeb seda.Seda teadis ka Tony...

3. ülesanne

"Fotosüüdistus"
"Tuukerkoer Torru"
"Miss Jane Marple"
"Kalle Blomkvist ja Rasmus"
"Meisterdetektiiv Blomkvist"
"Sherlock Holmes ja doktor Watson"
"Andke alla, härra prokurör!"
"45-kaliibriline naeratus"
"Tom Sawyer on detektiiv"
" Mürk e- mailiga"

2.ülesanne

Detektiiv- salapolitseinik.
Kriminaalne- kuritegevusega seotud või sellese puutuv.

Natuke minust:)

Tere!:D

Mina olen Karima. Olen kaheteistkümne aastane ja käin Gustav Adolfi Gümnaasiumi 6.b klassis. Ma käin sulgpalli trennis ning vabal ajal käin sõpradega väljas või olen arvutis. Arvutis meeldib mänge mängida ja uudiseid lugeda.