Edetabel Eesti mängufilmide kohta

1. "Kevade": filmi stenarist- Kaljo Kiisk, Voldemar Panso

režisöör- Arvo Kruusement

operaator- Harry Rehe

tähtsamad osatäitjad- Riina Hein, Arno Liiver, Aare Laanemets, Margus Lepa

valmimisaeg- 1969. aasta

Kokkuvõte: Film on tehtud Oskat Lutsu samanimelise raamatu järgi, mis keskendub külakooli laste koolielule. Film kattub suures osas raamatuga ja seal võite näha kõiki romaanis armsaks saanud tegelasi nagu Arno, Kiir, Toots, Teele, Lible jne.

Minu arvamus: Minu arvates on see film üks Eesti paremaid. See on huvitav, kaasakiskuv ning veel palju kõike mida hea film vajab.

2. "Klass": filmi stenarist- Ilmar Raag

režisöör- Ilmar Raag

operaator- Kristjan-Jaak Nuudi

tähtsamad osatäitjad-Lauri Pedaja, Pärt Uuseberg, Vallo Kirs, Paula Solvak, Riina Ries

valmimisaeg- 2007. aasta

Kokkuvõte: Tõestisündinud lugudel põhinev kodumaine draama räägib tänapäeval küllaltki levinud probleemist: koolivägivallast. Film räägib Antslast linnakolinud Kaspari ja klassi senise liidri Andersi omavahelisest võitlusest koolis populaarsuse ja au nimel ning tossikese Joosepi kohast nende kahe vahel.

Minu arvamus: Pole ise filmi näinud, kuid olen sellest palju head kuulnud. Arvestades kui palju auhindu see on võitnud peaks see olema väga hea film.

3. "Nukitsamees": filmi režisöör- Helle Karis

tähtsamad osatäitjad- Egert Soll, Anna-Liisa Kurve, Ülari Kirsipuu, Ines Aru

valmimisaeg- 1981. aasta

Kokkuvõte: Tuntud lastefilm, mis valminud Oskar Lutsu samanimelise jutustuse põhjal.Metsas ära eksinud Iti ja Kusti (Anna-Liisa Kurve & Ülari Kirsipuu) satuvad nõiamajja, kus neid sunnitakse sealset pererahvast teenima. Ühel päeval õnnestub neil põgeneda ja nad võtavad endaga kaasa metsakollide pere noorima lapse, Nukitsamehe (Egert Soll), et temast normaalne laps teha. Väikeste sarvedega selli ümberkasvatamine osutub loomulikult raskeks, kuid headus viib sihile.

Minu arvamus: Väga tore film. Väga lastepärane.

Dialoog

Arno: Tere Teele!
Teele: Tere!
Arno: Kas jalutame koos koju?
Teele: Jah, muidugi.
Arno: Kuidas sul siis täna koolis läks?
Teele:Nagu alati. Endal?
Arno:Hästi.
Arno: Kuidas sulle Imelik meeldib?
Teele:Ta on päris tore poiss ja oskab hästi kannelt mängida.
Arno:Kas ta meeldib sulle rohkem kui mina?
Teele:Ei, muidugi mitte. Ma isegi ei tunne teda õieti.
Arno:Tore siis, sest tegelikult on ta väga poiss.
Teele:Sa oled ta peale lihtsalt kade. Tegelikult on ta väga tore poiss ja tema ei räägi kedagi taga. Sul oli õigus ta meeldibki mulle rohkem.
Teele jookseb ära.
Arno:Teele oota!Vabandust!

Filmikunst

Filmikunst

Filmikunsti sünniajaks võib pidada 1895. aasta detsembrikuud, kui vennad Lumiere’id näitasid ühes Pariisi kohvikus esimest korda maailmas liikuvaid pilte. Vaatajad oli hämmastunud sellest, et järsku hakkas fotol veovankrit vedav hobune liikuma vaatajate poole, tema järel teised ka veokid. Nende silme eest möödusid järgemööda müür, mis langes lammutajate kirkahoopide all, jaama saabuv rong, suppi sööv beebi jm. Publik on võidetud-võlutud neist “liikuvatest piltidest”, mis “haarasid elavat elu”.

Esimene kuulus filmitegija ja näitleja oli inglise koomik Charles Chaplin (1889 - 1977). Eelkõige hinnatakse teda kui väga head tummfilmi režissööri ja näitlejat, kes jätkas edukalt oma tööd ka helifilmi ajastul. Tuntumaid Chaplini filme: «Kullapalavik» (1925), «Suurlinna tuled» (1931), «Moodsad ajad» (1936) ja «Suur diktaator» (1940). Esimesed helifilmid toodeti Ameerikas 20-aastate lõpus ning värvifilmid 30-aastatel.

Esimene eesti kinoteater, kuhu osteti helifilmi näitamiseks vajaminev aparatuur, oli Tallinna "Gloria Palace", praegune Vene Draamateater. Esimene kodumaine heliga mängufilm, ühtlasi ka muusikafilm, oli "Päikese lapsed" (1932), lavastaja ja operaator Theodor Luts. Film helindati Soomes.

Filmiliigid:

Mängufilmid – seiklusfilmid, vesternid, gangsterfilmid, detektiivfilmid, õudusfilmid, ulmefilmid, muinasjutufilmid, ajaloolised filmid, armastusfilmid, naljafilmid, muusikafilmid jm

Multifilmid – anima- (joonis-) ja nukufilmid.

Tõsielu- ehk dokumentaalfilmid – jäädvustatakse näiteks ajaloo- ja spordisündmusi, reise, loodust, teadusnähtusi.

Suvekuld

Ma näen enda ümber rõõmust kilkavaid lapsi ja olen ise üks nendest. Tundub nagu maailmas poleks midagi peale suve, jäätise, vikerkaare, õhupallide ja muude toredate asjade. Tunnen palju magusaid lõhnu, mis on omased ainult sellele aastaajale. Linnud laulavad meie ümber, puud liigutavad oma ilusaid lehti ja lepatriinud kõnnivad käe peal. Suvel on terve maailm rõõmus ja värviline, just nagu ta ärkaks. Tihti soovin, et suvi oleks kogu aeg, kuid siis ei oleks see nii eriline. Paistab, et suvi ongi loodud selleks, et jäätist ja maasikaid süüa ning kogu aeg mängida, kuid suvel on ka tahtis roll sünnis ja surmas. Sel aastajal ärkab palju taimi ja sünnib palju elusolendeid, kuid kindlasti saab, siis ka kellegi elutuli otsa. Tahaksin lihtsalt sinna taevasse lennata koos nende ilusate õhupallidega, vikerkaare lõpust kullapotti otsida ja siis pilvede peal igaveseks uinuda. Siin olles tunnen peaaegu, et see võib isegi tõeks saada.

Eesti kuulsaimad lastekirjanikud

Eesti kuulsaimad lastekirjanikud

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Friedrich Reinhold Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis – 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja arst. Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka Eesti rahva ennemuistsed jutud. Neid jutte nagu Kalevipoegagi on tõlgitud mitmesse võõrkeelde.

Jüri Parijõgi

Jüri Parijõgi (2. september 1892, Kunda-Malla vald - 9. juuli 1941, Tartu) oli eesti noorsookirjanik ja pedagoog. Kirjandusega tegeles 1912.aastast. Kirjutanud peamiselt jutte ning ka ühe muinasjutukogu. Tema teostes ilmneb lapse hingeelu sügav mõistmine ning isikupärane jutustamisstiil.

Aino Pervik

Aino Pervik (sündis 22. aprillil 1932 Rakveres) on eesti lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija. Aino Pervik sündis velskri perre. Oma õpinguid alustas ta Järvakandis, seejärel astus Tallinna Õpetajate Seminari. Ta õppis ka Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 8. Keskkoolis. Aastail 1950–1955 tudeeris ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte erialal. Aastatel 1955–1960 töötas ta Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana. 1960–1967 oli ta Eesti Televisioonis laste- ja noortesaadete toimetaja. Alates 1974. aastast on ta Eesti Kirjanike Liidu liige.

Jaan Rannap

Jaan Rannap (sündinud 3. septembril 1931 Hallistes Pornuse vallas) on eesti lastekirjanik, Heino Rannapi vend. Lõpetas 1966 Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatika-füüsikateaduskonna ning töötas 1955–1977 ajakirja Pioneer toimetuses ja 1977. aastast Tähekese toimetuses. Kirjutanud hea loodustunnetusega loomajutte ja kooliolusid kajastavaid jutustusi.

Leelo Tungal

Leelo Tungal (sündinud 22. juunil 1947) on eesti kirjanik.Ta kuulus kassetipõlvkonda, tema loomingut avaldati neljandas kassetis 1966. aastal.1993. aastal sai ta Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna teose "Ainus kangelastegu on naeratus" eest.

Jaan Kross

Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinnas – 27. detsember 2007) oli tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele.

Tiia Toomet

Tiia Toomet on sündinud Tallinnas ja lõpetanud Tallinna 7. Keskkooli. Lõpetas 1970 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo ja 1978 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi tekstiilikunstniku erialal. Töötas 1970-73 TRÜ kunstikabinetis laborandina ja 1982-83 kodunduskabinetis õpetajana.

Silvia Truu

Silvia Truu oli Eesti lastekirjanik. Ta on kirjutanud palju raamatuid. Näiteks: "Silja, päiksekiir ja maailm" , "Peidus pool" ja "Jeekim".

Andrus Kivirähk

Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970) on eesti kirjanik. Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige.

Jaanus Vaiksoo

Jaanus Vaiksoo (sündis 5. jaanuaril 1967 Paides) on eesti kirjandusteadlane, õpetaja ja lastekirjanik. Ta kaitses 1994 Tallinna Pedagoogikaülikoolis magistritööd "August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" lugemismudelid". Jaanus Vaiksoo töötab emakeele ja kirjanduse õpetajana Rocca al Mare koolis ja eesti kirjanduse lektorina Tallinna Ülikoolis.