"Tuhkatriinu"

Tunnused:

• Õnnelik lõpp. Nt. selles loos sai õiglus jalule ning halvad said karistada.
• Kindel algus. Nt. "Kord elas..."
• Maagilised numbrid. Nt. Tuhkatriinu käis kolm korda kirikus.
• vastandlike iseloomudega tegelased. Nt. vaeslaps, kes oli vaene. Peretütar, kes oli rikas. Vaeslaps oli töökas, alandlik ja hea. Peretütar aga halb, ahne, kuri ja õel.
  

Küsimused:

• Kelle haual käis vaeslaps?
• Kuhu läks pererahvas, kui tüdruk pidi üksi koju koristama jääma?
  
• Mis kirikus juhtus?
• Mida valas kuningapoeg põrandale?
• Mis jäi maha Tuhkatriinust?
• Kas Tuhkatriinu kingad sobisid ainult talle?
• Kuhu pandi vaeslaps kinni, kui peretütar teeskles valet inimest ning tahtis ise printsile naiseks minna?
• Kuidas suri peretütar?
• Mis kasvas ta südamest välja?
• Mitu last sündis Tuhkatriinul?

Muinasjutt

Muiste elas üks lõvi. Tema nimi oli Leo. Tal oli palju poegi. Kõik nad olid väga armsad. Ükskord juhtus hirmus lugu . 3 poega Paul, Raul ja Kaur jäid imekombel terveks, sest neile tulid appi 3 elevanti. Abiline oli Pauli väga kiindunud.

Pärast seda läks Paul laia maailma rändama. Ta käis Hiinas, Austraalias, Iirimaal, Inglismaal, Egiptuses, Türgis ja Antarktikas.

Lõpuks jõudis ta Aafrikasse. Seal elas ka üks nendest elevantidest, kes oli ta päästnud. Nad said tuttavaks. See oli suur sõprus ja Paul tundis, et on lõpuks leidnud oma parima sõbra. Kui nad ei ole surnud, siis elavad nad õnnelikult siiani.

Algriim ja paraleelism

Regivärsilisel rahvalaulul on kaks põhilist ülesehitusvõtet. Need on algriim ja parallelism.


1. Tee värsi piires värviliseks ühesuguste sõna alguse häälikute kordumine (algriim). Assonants (täishäälikute kordus) tee punast värvi ja alliteratsioon (kaashäälikute kordus) rohelist värvi.

Vili vihmalla idaneb,
rohi märjala mädaneb,
oras kasvab kaste/ella,
rooste rikub rohuladva,
kaste rikub kaerakõrre,
härmatis hüvä ädälä.


2. Leia rahvalaulu mõttelised osad. Rühmita mõttekordus (parallelism). Kirjuta iga mõttelise osa peamõte.


Laulik oli mu isani, -Ta terve pere laulab ja on laulnud ning ka tema peab laulma.
laulik oli mu emani,
laulik väike vennikene,
laulik lapse kiigutaja,
laulik peab minustki saama.
Ei ma tohi olla tumma, -Ta ei taha vaikida.
ei viitsi vihane seista,
pikki mokkida pidada.
Ma pole tummade toasta, -Ta ei ole vaikne.
ega vaikide vahelta.

Regilaul

Meil koplis kolmi põõsast:
üks oli punamaie põõsas,
teine on sinimaie põõsas,
kolmas kuldamaie.
Sinisirje linnukene,
kirjupõskne pääsukene
lendas ses punapõõsas,
lendas ses sinipõõsas,
hakkas kulda armastama.
Siis hakkas pesa tegema.
Tegi kuu ja tegi kaks,
tegi tüki laiemaks,
nädaliku neljandat suunda,
veerandiku esimest kuuda.
Siis hakkas mune munema.
Munes kuu ja munes kaksi,
munes tüki ühe kuuda,
nädaliku neljandat kuuda,
nädaliku viiet kuuda.
Hakkas poegi haudumaie.
Haudus kuu ja haudus kaks,
haudus tüki kolmat kuuda,
nädaliku teist luuda,
veerandiku praeguseks.
Mis neist poegist saadanekse?
Üks sai päevaks peale ilma,
teine ku-uks alla ilma,
kolmas täheks taeva-aie,
neljas ilmale imeksi,
vikerkaareks veeremaie tuleksi.

Tänapäeva kombed

Ma arvan, et tänapäeva kombed on väga erinevad nendest, mis kunagi olid. Tänapäeva noored on näiteks palju julgemad ning neile antakse rohkem iseseisvust. Vanasti pidid lapsed juba väiksest peale töötama aga praegu on lapse ainus töö õppida. Ma arvan, et see on parem kuna kõigil on haridust vaja. Mõnikord tundub aga, et vanasti olid kombed just sellepärast paremad, et lastele õpetati väiksest peale vastutustunnet. Ma arvan, et vanasti oli lastel kergem elu, sest nende elu oli väga lihtne ja nad ei teadnud, mis ümbritsevas maailmas toimus. Mängud on samuti praegu väga erinevad, kui vanasti. Lapsed saavad tänapäeval kiiremini täiskasvanuks, kui vanasti. Kui siis oli 15. aastane alles, laps siis praegu on ta juba peaaegu täiskasvanu.

Rahvaluule

Rahvaluulele on omane:

anonüümsus

varieeritud looming

kollektiivne looming

suuline levik

teisenemine

peegeldab keskonda
rahvalik kunst