Võõrsõnad

1. Reserveerima-kinni panema, varuks hoidma. Ma reserveerisin meile restoranis laua.
2. Dubleerima-helifilmi kõneteksti teise keelde seadma. Ma pean veel selle filmi dubleerima.
3. Imiteerima-matkima, jäljendama, järele aimama. Ära palun imiteeri mind!
4. Dekoreerima-kaunistama, ehtima. Dekoreerime selle kuusepuu ära.
5. Demonstreerima-selgitavalt näitama, esitama või tutvustama. Poes demonstreeriti uut meigisarja.
6. Karakteriseerima-iseloomustama. Ta karakteriseeris mind väga õigesti.
7. Motiveerima-põhjendama, põhistama. Oma töötajaid tuleb motiveerida.
8. Kritiseerima-arvustama. Teda kritiseeriti tehtud vigade pärast.
9. Ekspluateerima- kasutama, käitama. Teda ekspluateeriti ühes ajakirjas.
10. Kalkuleerima-arvestama, kaalutlema. Ta kalkuleerib kõiki võimalusi.
11. Grimeerima-värvi, paruka jm abil nägu teisendama, jumestama. Näitlejad on grimeeritud.

Ernst Enno

Kõnekäänud

Kord oli külas suur kiigepidu. Rahvast oli kokku tulnud Sõrvest ja Säärest. Minagi olin seal.
Sain kõrtsi juures oma kauge sugulasega kokku. Ajasime juttu maast ja ilmast. Sugulane laulis kui lepalind, aga kui jutt asjalikuks kiskus, siis oli tal suu kinni kui konnal jakobipäeval. Käitumiselt oli äge, tahtis kõva mees olla ja mängis laia lehte, aga väljanägemiselt oli niru ja kõver nagu Rõngu kõrts.
Toopi tükkis teiste kulul täitma. Oma kopika hõõrus enne peos kuumaks, kui välja andis. Sõi ja salgas. Selline käitumine ajas minulgi kopsu üle maksa. Mis sest et sugulane, igal asjal on piir.
Kõrtsis teadagi kõrtsi värk. Nii mõnigi mees oli peni käest leiva ära võtnud ja iga kell valmis taplema. Nüüd oli mehikesel vesi ahjus. "Õndsam on anda kui võtta," mõtlesin mina ja andsin oma panuse rusikavõitlusse.Asi lõppes kurvalt. Kõrtsmik nimelt näitas meile kätte koha, kuhu puusepp hoonele augu oli jätnud. Läksin koju, silm kui pajapõhi must ja händ jalge vahel.

Vanasõnad

1. Heateod ununevad kiiresti, aga halbu tegusid peetakse meeles.


2. Kui kõht täis, ununeb heategija kiiresti.


3. Teise silmas pindu näed, aga oma silmas palki ei näe.


4. Kes tahab vanas eas puhata, peab noorena tööd tegema.


5. Hea inimene leiab eest sõbraliku maailma.


6. Silm silma vastu, hammas hamba vastu.


7. Kõik, mis särab, pole veel kuld.


8. Rikas mees teeb plaane homseks, vaene tänaseks.


9. Kuidas sina teisele, nõnda teine sinule.


10. Helde annab, ahne võtab.


11. Mis on mõttes, tuleb ka keelele.

Teise silmas pindu näed, aga oma silmas palki ei näe.- Teiste vigasid sa näed, aga mitte omi.

Kuidas sina teisele, nõnda teine sinule.- Kui sa kellesegi halvasti suhtud, siis tema suhtub sinusse samamoodi.

Helde annab, vaene võtab.- Helded inimesed annavad maailmale midagi vastu, ahned aga aina võtavad ja võtavad.

Minu esitlus.

Kõnekäänud

1. ei lausu musta ega valget - on vait
2. mängib esimest viiulit - on liider
3. leidis uue omaniku - varastati
4. on pigis- on täbaras olukorras
5. pühkis tolmu jalgelt - läks ära
6. nagu hane selga vesi - jätab ükskõikseks
7. võttis jalad selga - lahkus
8. nagu kass ja koer - tülis
9. kahe silma vahele jääma - ununema
10. nagu vorst koera kaelas - ei pea kuigi kaua vastu
11. leiba luusse laskma - puhkama
12. ei seisa pudeliski paigal - äärmiselt püsimatu
13. vaene kui kirikurott - väga vaene
14. liimist lahti - halvasti tundma
15. segi kui puder ja kapsad - täiesti segamini
16. nagu lepse reega - väga lihtsalt
17. nagu õlitatud välk - väga kiiresti
18. vasikaga võidu jooksma - mõttetult tegutsema
19. nagu silgud pütis - väga kitsas
20. vihma käest räästa alla - ebameeldivast olukorrast veel hullemasse sattuma

varastati, on täbaras olukorras, ununema, ei pea kuigi kaua vastu, läks ära, äärmiselt püsimatu, väga kiiresti, ebameeldivast olukorrast veel hullemasse sattuma, täiesti segamini, on liider, on vait, jätab ükskõikseks, lahkus, tülis, puhkama, väga vaene, mõttetult tegutsema, vaga kitsas, halvasti tundma, väga lihtsalt

Intervjuu Fr. F. Kreutzwaldiga

1. Kus möödus Teie lapsepõlv?
V:Minu lapsepõlv möödus vaeselt, kuid siiski sain korraliku hariduse.
2. Kas Te lapsepõlves kuulsite rahvajutte ja rahvalaule? Kes neid teile jutustas ja laulis? Kus?
V: Jah, kuulsin. Mulle jutustas ja laulis kodus mu ema.
3. Kus Te omandasite hariduse? Mis keeles toimus õppetöö?
V:Omandasin hariduse Rakvere linna-algkoolis, Rakvere kreiskoolis, Tallinna kreiskoolis ning Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Õppetöö toimus saksa keeles.
4. Kas eesti poisi kohta oli ülikooliharidus tol ajal haruldane?
V: Jah, eesti poisi kohta oli ülikooliharidus haruldane.
5. Kas arstitöö Võrus pakkus Teile rahuldust?
V:Jah, pakkus küll.
6. Kust saite innustust ja mõtteid muinasjuttude kirjutamiseks?
V:Elust ise ja saksa keelsetest poeetidest.
7. Millal alustasite KALEVIPOJA kirjutamist?
V:1850. aastal alustasin.
8. Loete Te KALEVIPOEGA oma elutööks?
V:Ei, kõik on teosed, mis olen kirja pannud on mulle olulised, aga seda oli kõige raskem kirjutada.
9. Missuguseid kokkupuuteid oli Teil ärkamisaja kultuuritegelastega (L. Koidula,C. R. Jakobson jne)?
V:L. Koidulaga tegime pikalt koostööd ning töötasime koos ühes toimetuses. Me saime väga hästi läbi ning mulle meeldis temaga koos töötada, vaatamata meie suurele vanusevahele. Kahjuks ei ole me viimasel ajal väga kokkupuutes olnud.
C. R. Jakobsoniga ma väga tihti ei kohtunud, kuid siiski pean teda oma heaks tuttavaks.