Dialoog

Arno: Tere Teele!
Teele: Tere!
Arno: Kas jalutame koos koju?
Teele: Jah, muidugi.
Arno: Kuidas sul siis täna koolis läks?
Teele:Nagu alati. Endal?
Arno:Hästi.
Arno: Kuidas sulle Imelik meeldib?
Teele:Ta on päris tore poiss ja oskab hästi kannelt mängida.
Arno:Kas ta meeldib sulle rohkem kui mina?
Teele:Ei, muidugi mitte. Ma isegi ei tunne teda õieti.
Arno:Tore siis, sest tegelikult on ta väga poiss.
Teele:Sa oled ta peale lihtsalt kade. Tegelikult on ta väga tore poiss ja tema ei räägi kedagi taga. Sul oli õigus ta meeldibki mulle rohkem.
Teele jookseb ära.
Arno:Teele oota!Vabandust!

Filmikunst

Filmikunst

Filmikunsti sünniajaks võib pidada 1895. aasta detsembrikuud, kui vennad Lumiere’id näitasid ühes Pariisi kohvikus esimest korda maailmas liikuvaid pilte. Vaatajad oli hämmastunud sellest, et järsku hakkas fotol veovankrit vedav hobune liikuma vaatajate poole, tema järel teised ka veokid. Nende silme eest möödusid järgemööda müür, mis langes lammutajate kirkahoopide all, jaama saabuv rong, suppi sööv beebi jm. Publik on võidetud-võlutud neist “liikuvatest piltidest”, mis “haarasid elavat elu”.

Esimene kuulus filmitegija ja näitleja oli inglise koomik Charles Chaplin (1889 - 1977). Eelkõige hinnatakse teda kui väga head tummfilmi režissööri ja näitlejat, kes jätkas edukalt oma tööd ka helifilmi ajastul. Tuntumaid Chaplini filme: «Kullapalavik» (1925), «Suurlinna tuled» (1931), «Moodsad ajad» (1936) ja «Suur diktaator» (1940). Esimesed helifilmid toodeti Ameerikas 20-aastate lõpus ning värvifilmid 30-aastatel.

Esimene eesti kinoteater, kuhu osteti helifilmi näitamiseks vajaminev aparatuur, oli Tallinna "Gloria Palace", praegune Vene Draamateater. Esimene kodumaine heliga mängufilm, ühtlasi ka muusikafilm, oli "Päikese lapsed" (1932), lavastaja ja operaator Theodor Luts. Film helindati Soomes.

Filmiliigid:

Mängufilmid – seiklusfilmid, vesternid, gangsterfilmid, detektiivfilmid, õudusfilmid, ulmefilmid, muinasjutufilmid, ajaloolised filmid, armastusfilmid, naljafilmid, muusikafilmid jm

Multifilmid – anima- (joonis-) ja nukufilmid.

Tõsielu- ehk dokumentaalfilmid – jäädvustatakse näiteks ajaloo- ja spordisündmusi, reise, loodust, teadusnähtusi.

Suvekuld

Ma näen enda ümber rõõmust kilkavaid lapsi ja olen ise üks nendest. Tundub nagu maailmas poleks midagi peale suve, jäätise, vikerkaare, õhupallide ja muude toredate asjade. Tunnen palju magusaid lõhnu, mis on omased ainult sellele aastaajale. Linnud laulavad meie ümber, puud liigutavad oma ilusaid lehti ja lepatriinud kõnnivad käe peal. Suvel on terve maailm rõõmus ja värviline, just nagu ta ärkaks. Tihti soovin, et suvi oleks kogu aeg, kuid siis ei oleks see nii eriline. Paistab, et suvi ongi loodud selleks, et jäätist ja maasikaid süüa ning kogu aeg mängida, kuid suvel on ka tahtis roll sünnis ja surmas. Sel aastajal ärkab palju taimi ja sünnib palju elusolendeid, kuid kindlasti saab, siis ka kellegi elutuli otsa. Tahaksin lihtsalt sinna taevasse lennata koos nende ilusate õhupallidega, vikerkaare lõpust kullapotti otsida ja siis pilvede peal igaveseks uinuda. Siin olles tunnen peaaegu, et see võib isegi tõeks saada.

Eesti kuulsaimad lastekirjanikud

Eesti kuulsaimad lastekirjanikud

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Friedrich Reinhold Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis – 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja arst. Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka Eesti rahva ennemuistsed jutud. Neid jutte nagu Kalevipoegagi on tõlgitud mitmesse võõrkeelde.

Jüri Parijõgi

Jüri Parijõgi (2. september 1892, Kunda-Malla vald - 9. juuli 1941, Tartu) oli eesti noorsookirjanik ja pedagoog. Kirjandusega tegeles 1912.aastast. Kirjutanud peamiselt jutte ning ka ühe muinasjutukogu. Tema teostes ilmneb lapse hingeelu sügav mõistmine ning isikupärane jutustamisstiil.

Aino Pervik

Aino Pervik (sündis 22. aprillil 1932 Rakveres) on eesti lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija. Aino Pervik sündis velskri perre. Oma õpinguid alustas ta Järvakandis, seejärel astus Tallinna Õpetajate Seminari. Ta õppis ka Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 8. Keskkoolis. Aastail 1950–1955 tudeeris ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte erialal. Aastatel 1955–1960 töötas ta Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana. 1960–1967 oli ta Eesti Televisioonis laste- ja noortesaadete toimetaja. Alates 1974. aastast on ta Eesti Kirjanike Liidu liige.

Jaan Rannap

Jaan Rannap (sündinud 3. septembril 1931 Hallistes Pornuse vallas) on eesti lastekirjanik, Heino Rannapi vend. Lõpetas 1966 Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatika-füüsikateaduskonna ning töötas 1955–1977 ajakirja Pioneer toimetuses ja 1977. aastast Tähekese toimetuses. Kirjutanud hea loodustunnetusega loomajutte ja kooliolusid kajastavaid jutustusi.

Leelo Tungal

Leelo Tungal (sündinud 22. juunil 1947) on eesti kirjanik.Ta kuulus kassetipõlvkonda, tema loomingut avaldati neljandas kassetis 1966. aastal.1993. aastal sai ta Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna teose "Ainus kangelastegu on naeratus" eest.

Jaan Kross

Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinnas – 27. detsember 2007) oli tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele.

Tiia Toomet

Tiia Toomet on sündinud Tallinnas ja lõpetanud Tallinna 7. Keskkooli. Lõpetas 1970 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo ja 1978 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi tekstiilikunstniku erialal. Töötas 1970-73 TRÜ kunstikabinetis laborandina ja 1982-83 kodunduskabinetis õpetajana.

Silvia Truu

Silvia Truu oli Eesti lastekirjanik. Ta on kirjutanud palju raamatuid. Näiteks: "Silja, päiksekiir ja maailm" , "Peidus pool" ja "Jeekim".

Andrus Kivirähk

Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970) on eesti kirjanik. Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige.

Jaanus Vaiksoo

Jaanus Vaiksoo (sündis 5. jaanuaril 1967 Paides) on eesti kirjandusteadlane, õpetaja ja lastekirjanik. Ta kaitses 1994 Tallinna Pedagoogikaülikoolis magistritööd "August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" lugemismudelid". Jaanus Vaiksoo töötab emakeele ja kirjanduse õpetajana Rocca al Mare koolis ja eesti kirjanduse lektorina Tallinna Ülikoolis.

Tasemetöö vigade parandus

Mina kirjutasin viieteistkümne aastane, aga õige oli viieteistkümneaastane.

Kevad!

Ramsese vembud

„Ramsese vembud IV”

Ühel päikselisel päeval tormab koer Ramses läbi linna tänavate ajades kõik segi. Sellel tormamisel on ka põhjus ta peab jõudma koertenäitusele, et kohtuda oma unelmate daamiga. Kui ta kohale jõudis ootas juba üks kena valge puudel teda, nad armusid esimesest silmapilgust. Nagu koerad alati nuusutasid nad üksteist kõigepealt ja otsustasid, siis koos lahkuda. Kahjuks oli üks probleem kena puudli perenaisele ei sobinud, et tema kallis puudel mingi suvalise krantsiga minema läheb. See mure lahendati, aga kavalusega ja varsti jooksid juba kaks koera tänavatel. Kõigepealt otsustasid nad prügikastide juurde minna, et sealt head ja paremat otsida. Puudlile see alguses ei meeldinud, kuid kui ta endale kena kübara leidis oli ta rahul. Nad hüppasid lõbusalt lehtedes, aga järsku tormas neist mööda hulkuvate koerte kari, mis neid ehmatas.