Võõrsõnad

1. Reserveerima-kinni panema, varuks hoidma. Ma reserveerisin meile restoranis laua.
2. Dubleerima-helifilmi kõneteksti teise keelde seadma. Ma pean veel selle filmi dubleerima.
3. Imiteerima-matkima, jäljendama, järele aimama. Ära palun imiteeri mind!
4. Dekoreerima-kaunistama, ehtima. Dekoreerime selle kuusepuu ära.
5. Demonstreerima-selgitavalt näitama, esitama või tutvustama. Poes demonstreeriti uut meigisarja.
6. Karakteriseerima-iseloomustama. Ta karakteriseeris mind väga õigesti.
7. Motiveerima-põhjendama, põhistama. Oma töötajaid tuleb motiveerida.
8. Kritiseerima-arvustama. Teda kritiseeriti tehtud vigade pärast.
9. Ekspluateerima- kasutama, käitama. Teda ekspluateeriti ühes ajakirjas.
10. Kalkuleerima-arvestama, kaalutlema. Ta kalkuleerib kõiki võimalusi.
11. Grimeerima-värvi, paruka jm abil nägu teisendama, jumestama. Näitlejad on grimeeritud.

Ernst Enno

Kõnekäänud

Kord oli külas suur kiigepidu. Rahvast oli kokku tulnud Sõrvest ja Säärest. Minagi olin seal.
Sain kõrtsi juures oma kauge sugulasega kokku. Ajasime juttu maast ja ilmast. Sugulane laulis kui lepalind, aga kui jutt asjalikuks kiskus, siis oli tal suu kinni kui konnal jakobipäeval. Käitumiselt oli äge, tahtis kõva mees olla ja mängis laia lehte, aga väljanägemiselt oli niru ja kõver nagu Rõngu kõrts.
Toopi tükkis teiste kulul täitma. Oma kopika hõõrus enne peos kuumaks, kui välja andis. Sõi ja salgas. Selline käitumine ajas minulgi kopsu üle maksa. Mis sest et sugulane, igal asjal on piir.
Kõrtsis teadagi kõrtsi värk. Nii mõnigi mees oli peni käest leiva ära võtnud ja iga kell valmis taplema. Nüüd oli mehikesel vesi ahjus. "Õndsam on anda kui võtta," mõtlesin mina ja andsin oma panuse rusikavõitlusse.Asi lõppes kurvalt. Kõrtsmik nimelt näitas meile kätte koha, kuhu puusepp hoonele augu oli jätnud. Läksin koju, silm kui pajapõhi must ja händ jalge vahel.

Vanasõnad

1. Heateod ununevad kiiresti, aga halbu tegusid peetakse meeles.


2. Kui kõht täis, ununeb heategija kiiresti.


3. Teise silmas pindu näed, aga oma silmas palki ei näe.


4. Kes tahab vanas eas puhata, peab noorena tööd tegema.


5. Hea inimene leiab eest sõbraliku maailma.


6. Silm silma vastu, hammas hamba vastu.


7. Kõik, mis särab, pole veel kuld.


8. Rikas mees teeb plaane homseks, vaene tänaseks.


9. Kuidas sina teisele, nõnda teine sinule.


10. Helde annab, ahne võtab.


11. Mis on mõttes, tuleb ka keelele.

Teise silmas pindu näed, aga oma silmas palki ei näe.- Teiste vigasid sa näed, aga mitte omi.

Kuidas sina teisele, nõnda teine sinule.- Kui sa kellesegi halvasti suhtud, siis tema suhtub sinusse samamoodi.

Helde annab, vaene võtab.- Helded inimesed annavad maailmale midagi vastu, ahned aga aina võtavad ja võtavad.

Minu esitlus.

Kõnekäänud

1. ei lausu musta ega valget - on vait
2. mängib esimest viiulit - on liider
3. leidis uue omaniku - varastati
4. on pigis- on täbaras olukorras
5. pühkis tolmu jalgelt - läks ära
6. nagu hane selga vesi - jätab ükskõikseks
7. võttis jalad selga - lahkus
8. nagu kass ja koer - tülis
9. kahe silma vahele jääma - ununema
10. nagu vorst koera kaelas - ei pea kuigi kaua vastu
11. leiba luusse laskma - puhkama
12. ei seisa pudeliski paigal - äärmiselt püsimatu
13. vaene kui kirikurott - väga vaene
14. liimist lahti - halvasti tundma
15. segi kui puder ja kapsad - täiesti segamini
16. nagu lepse reega - väga lihtsalt
17. nagu õlitatud välk - väga kiiresti
18. vasikaga võidu jooksma - mõttetult tegutsema
19. nagu silgud pütis - väga kitsas
20. vihma käest räästa alla - ebameeldivast olukorrast veel hullemasse sattuma

varastati, on täbaras olukorras, ununema, ei pea kuigi kaua vastu, läks ära, äärmiselt püsimatu, väga kiiresti, ebameeldivast olukorrast veel hullemasse sattuma, täiesti segamini, on liider, on vait, jätab ükskõikseks, lahkus, tülis, puhkama, väga vaene, mõttetult tegutsema, vaga kitsas, halvasti tundma, väga lihtsalt

Intervjuu Fr. F. Kreutzwaldiga

1. Kus möödus Teie lapsepõlv?
V:Minu lapsepõlv möödus vaeselt, kuid siiski sain korraliku hariduse.
2. Kas Te lapsepõlves kuulsite rahvajutte ja rahvalaule? Kes neid teile jutustas ja laulis? Kus?
V: Jah, kuulsin. Mulle jutustas ja laulis kodus mu ema.
3. Kus Te omandasite hariduse? Mis keeles toimus õppetöö?
V:Omandasin hariduse Rakvere linna-algkoolis, Rakvere kreiskoolis, Tallinna kreiskoolis ning Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Õppetöö toimus saksa keeles.
4. Kas eesti poisi kohta oli ülikooliharidus tol ajal haruldane?
V: Jah, eesti poisi kohta oli ülikooliharidus haruldane.
5. Kas arstitöö Võrus pakkus Teile rahuldust?
V:Jah, pakkus küll.
6. Kust saite innustust ja mõtteid muinasjuttude kirjutamiseks?
V:Elust ise ja saksa keelsetest poeetidest.
7. Millal alustasite KALEVIPOJA kirjutamist?
V:1850. aastal alustasin.
8. Loete Te KALEVIPOEGA oma elutööks?
V:Ei, kõik on teosed, mis olen kirja pannud on mulle olulised, aga seda oli kõige raskem kirjutada.
9. Missuguseid kokkupuuteid oli Teil ärkamisaja kultuuritegelastega (L. Koidula,C. R. Jakobson jne)?
V:L. Koidulaga tegime pikalt koostööd ning töötasime koos ühes toimetuses. Me saime väga hästi läbi ning mulle meeldis temaga koos töötada, vaatamata meie suurele vanusevahele. Kahjuks ei ole me viimasel ajal väga kokkupuutes olnud.
C. R. Jakobsoniga ma väga tihti ei kohtunud, kuid siiski pean teda oma heaks tuttavaks.

Muistend

x=metsahaldjas
x=katk
x=näkineid
x=ussikuningas
x=luupainaja
x=vanakuri
x=libahunt

"Tuhkatriinu"

Tunnused:

• Õnnelik lõpp. Nt. selles loos sai õiglus jalule ning halvad said karistada.
• Kindel algus. Nt. "Kord elas..."
• Maagilised numbrid. Nt. Tuhkatriinu käis kolm korda kirikus.
• vastandlike iseloomudega tegelased. Nt. vaeslaps, kes oli vaene. Peretütar, kes oli rikas. Vaeslaps oli töökas, alandlik ja hea. Peretütar aga halb, ahne, kuri ja õel.
  

Küsimused:

• Kelle haual käis vaeslaps?
• Kuhu läks pererahvas, kui tüdruk pidi üksi koju koristama jääma?
  
• Mis kirikus juhtus?
• Mida valas kuningapoeg põrandale?
• Mis jäi maha Tuhkatriinust?
• Kas Tuhkatriinu kingad sobisid ainult talle?
• Kuhu pandi vaeslaps kinni, kui peretütar teeskles valet inimest ning tahtis ise printsile naiseks minna?
• Kuidas suri peretütar?
• Mis kasvas ta südamest välja?
• Mitu last sündis Tuhkatriinul?

Muinasjutt

Muiste elas üks lõvi. Tema nimi oli Leo. Tal oli palju poegi. Kõik nad olid väga armsad. Ükskord juhtus hirmus lugu . 3 poega Paul, Raul ja Kaur jäid imekombel terveks, sest neile tulid appi 3 elevanti. Abiline oli Pauli väga kiindunud.

Pärast seda läks Paul laia maailma rändama. Ta käis Hiinas, Austraalias, Iirimaal, Inglismaal, Egiptuses, Türgis ja Antarktikas.

Lõpuks jõudis ta Aafrikasse. Seal elas ka üks nendest elevantidest, kes oli ta päästnud. Nad said tuttavaks. See oli suur sõprus ja Paul tundis, et on lõpuks leidnud oma parima sõbra. Kui nad ei ole surnud, siis elavad nad õnnelikult siiani.

Algriim ja paraleelism

Regivärsilisel rahvalaulul on kaks põhilist ülesehitusvõtet. Need on algriim ja parallelism.


1. Tee värsi piires värviliseks ühesuguste sõna alguse häälikute kordumine (algriim). Assonants (täishäälikute kordus) tee punast värvi ja alliteratsioon (kaashäälikute kordus) rohelist värvi.

Vili vihmalla idaneb,
rohi märjala mädaneb,
oras kasvab kaste/ella,
rooste rikub rohuladva,
kaste rikub kaerakõrre,
härmatis hüvä ädälä.


2. Leia rahvalaulu mõttelised osad. Rühmita mõttekordus (parallelism). Kirjuta iga mõttelise osa peamõte.


Laulik oli mu isani, -Ta terve pere laulab ja on laulnud ning ka tema peab laulma.
laulik oli mu emani,
laulik väike vennikene,
laulik lapse kiigutaja,
laulik peab minustki saama.
Ei ma tohi olla tumma, -Ta ei taha vaikida.
ei viitsi vihane seista,
pikki mokkida pidada.
Ma pole tummade toasta, -Ta ei ole vaikne.
ega vaikide vahelta.

Regilaul

Meil koplis kolmi põõsast:
üks oli punamaie põõsas,
teine on sinimaie põõsas,
kolmas kuldamaie.
Sinisirje linnukene,
kirjupõskne pääsukene
lendas ses punapõõsas,
lendas ses sinipõõsas,
hakkas kulda armastama.
Siis hakkas pesa tegema.
Tegi kuu ja tegi kaks,
tegi tüki laiemaks,
nädaliku neljandat suunda,
veerandiku esimest kuuda.
Siis hakkas mune munema.
Munes kuu ja munes kaksi,
munes tüki ühe kuuda,
nädaliku neljandat kuuda,
nädaliku viiet kuuda.
Hakkas poegi haudumaie.
Haudus kuu ja haudus kaks,
haudus tüki kolmat kuuda,
nädaliku teist luuda,
veerandiku praeguseks.
Mis neist poegist saadanekse?
Üks sai päevaks peale ilma,
teine ku-uks alla ilma,
kolmas täheks taeva-aie,
neljas ilmale imeksi,
vikerkaareks veeremaie tuleksi.

Tänapäeva kombed

Ma arvan, et tänapäeva kombed on väga erinevad nendest, mis kunagi olid. Tänapäeva noored on näiteks palju julgemad ning neile antakse rohkem iseseisvust. Vanasti pidid lapsed juba väiksest peale töötama aga praegu on lapse ainus töö õppida. Ma arvan, et see on parem kuna kõigil on haridust vaja. Mõnikord tundub aga, et vanasti olid kombed just sellepärast paremad, et lastele õpetati väiksest peale vastutustunnet. Ma arvan, et vanasti oli lastel kergem elu, sest nende elu oli väga lihtne ja nad ei teadnud, mis ümbritsevas maailmas toimus. Mängud on samuti praegu väga erinevad, kui vanasti. Lapsed saavad tänapäeval kiiremini täiskasvanuks, kui vanasti. Kui siis oli 15. aastane alles, laps siis praegu on ta juba peaaegu täiskasvanu.

Rahvaluule

Rahvaluulele on omane:

anonüümsus

varieeritud looming

kollektiivne looming

suuline levik

teisenemine

peegeldab keskonda
rahvalik kunst

Isemeelsed

"Isemeelsed"

1. Noored tahavad, et neil oleks koht kus koos olla sellepärast , et kodus on koguaeg halb olla ja seal on vanemad ka. Neil on vaja kohta, kus olla omasugustega ja kus keegi neid segada ei saaks, sest niisama väljas hulkuda on ka ebameeldiv.
2. Minu kodukoht ei paku eriti võimalusi noorte kooskäimiseks ja ma ei tunne, et ma ka millestki ilma jääks.
3. Ma arvan, et selle jutu nimi on sellepärast "Isemeelsed", sest noored selles juttus on väga iseseisvad ja võtavad palju asju ise ette. Neil on iga asja kohta oma arvamus.

Släng

2y hihii 2ma ega aamh.. iza 0lee yyy! w22l k0ju jõudnud . ann wiib k00lik0ty icic 0ma tuppa (6) ja läheb mõttezzee wajunult kööky . hihhii ta 0n wäzinud n2nd2zt zaladuztezt ja intriigidezt , :D:D:D:D:D:D mida wiimaz2l yyy! ajal ül22 mõiztuzee ici k0kq kipub qhjuma . miz 0n t20xil gr2g0ril hihii ja martenil 22??? miz põrguma äry hihii z222 0n , mida nad ajawad (6) , mix 0n icc mart2n nüüd z2llin22 im2lik , hihii miz lugu nendee rahadega 0n 22??? mix ta algul hihii laz2b greg0rilee ö2lda , 2t raha ey zaa aamh.. , ziiz aga lõpux annab ikka jär2l22 22??? hihii pealegy 0n annil hirm , hirm 0ma zõpradee (6) pärazt : kammoon millezzee nad küll (A) 2nnazt mäzzinud 0n , icic miz tüüpid2ga zeee :$ äry n2il küll käib nagu , 2t nüüd lauza nendee elu 0huz 0n :D:D:D:D 22??? mõtee , (6) 2t greg0r wõix zurma eee.. zaada , ajab tal kõhuz kõik keerama . hihhii appy aamh.. ! ta kõnnib närwiliz2lt mööda k0rterit (6) ringy . neil 0n :D:D:D:D:D:D aby waja , zeee 0n zelgee . icc kellegagy peax rääkima , kammoon kellegagy aru kammoon pidama , mõnee täizkazwanuga , k2z 2hk :D:D:D:D:D:D z2daz0rty azjad2zt r0hk2m aamh.. teab – aga kellega 22??? willem 0n kaug2l , hihhii wõzul , icc ja t2l2f0niga zeda icic juttu 2y aja . emal 0n niigy eee.. ziiber nendee ici wiimaz22 aja z2ikluzt2zt ja p2al2gy waewalt ta mõikab icc midagy ta0lizezt äriajamizezt hihhii . pealee kõigee ici muu wõib ici 2ma reageerida nagu täi2zty ettearwamatult , näitex :D:D:D:D:D:D k0hee p0litzeizzee t0rmata ja (6) t2atada , 2t tema tütree zõpru plaanitax22 aamh.. mõrwata . iza 22??? mida aamh.. t2ab zelliztezt ici azjadezt pangatöötaja 22??? ja mida ta eee.. üldzee teha kammoon zaax 22???

Ei ema ega isa ei ole veel koju jõudnud. Ann viib oma koolikoti tuppa ja läheb mõtesse vajunult kööki. Ta on väsinud nendest saladustest ja intriigidest. Mida viimasel ajal üle mõistuse kokku kipub kuhjuma. Mis on Gregoril ja Martenil teoksil? Mis äri see on mida nad ajavad, miks on see Marten nüüd selline imelik, mis lugu nende rahadega on? Miks ta algul laseb Gregorile öelda, et raha ei saa, siis aga lõpuks annab ikka järele? Pealegi on Annil hirm oma sõprade pärast: millesse nad ennast küll mässinud on, mis tüüpidega neil see äri küll käib, et nüüd on nende elu lausa ohus. Mõte, et Gregor võiks surma saada, ajab tal kõhus keerama. Appi! Ta kõnnib närviliselt mõõda korterit ringi. Neil on abi vaja, see on selge. Kellegiga peaks rääkima, kellegiga aru pidama, mõne täiskasvanuga. Kes ehk sedasorti asjadest rohkem teab - aga kellega? Villem on kaugel Võsul ja seda juttu telefoniga ei aja. Emal on niigi siiber nende viimase aja seiklustest ja vaevalt saab ta ise midagi aru taolisest äriajamisest. Peale kõige muu võib ema käituda täiesti ettearvamatult, näiteks kohe politseisse tormata ja teatada, et tema tütre sõpru plaanitakse mõrvata. Isa? Mida teab tema sellistest asjadest? Ta on ju pangatöötaja. Ja mida üldse teha saaks?

Ma ei taha !

"Ma ei taha!"

Karima Gadalla

Algas jälle uus kooliaasta ning Toomas ootas seda aastat veel vähem kui tavaliselt. Ta oli kena poiss, pruunide juuste ja silmadega. Aga ta oli maalt pärit ja just linna kolinud. Ta alustas kooliaastat uues koolis. Kui Toomas kooli jõuab näeb ta, et siin ei ole väga sõbralikud inimesed nagu ta vanas koolis, ta siiski loodab, et ta klass on parem. Kui ta oma klassi jõuab näeb ta kuidas kõik pilgud teda jälgivad. Kõik panevad pead kokku ja sositavad. Ilmselt sellepärast, et ma uus olen mõtleb Toomas. Ta istub ühe laua äärde ja siis tuleb üks poiss tema juurde. See on Kalle, klassi kambajuht. Ta räägib Toomasega ülbel ja üleoleval häälel ning Toomas otustab, et see poiss talle ei meeldi.

Järgmine päev tulevad paljud tüdrukud temaga rääkima. Kaks tüdrukut Maret ja Liis on väga toredad. Maret on rohkem vaiksem ja häbelikum. Liis on aga enesekindel ja väga tibilik. Paistab, et Kallele ja tema sõpradele ei meeldi, et Toomas nii palju tähelepanu saab. Hiljem tulevad nad temaga rääkima ja ütlevad talle, et ta Liisist eemale hoiaks. Paistab, et Kallele meeldib Liis.

Aega mõõdub ja Toomas ning Maret on juba headeks sõpradeks saanud. Maret on Toomasesse armunud, kuid ta ei saa sellest aru ja pealegi talle meeldib talle ikkagi Liis. Probleem on selles, et Liis on ainult temaga koos siis kui ta tahab Kallet armukadedaks teha. Lõpuks saab Toomas sellest aru ning Maret hakkab talle aina rohkem meeldima. Kooliaasta lõpus hakkavad nad käima ja järgmisel kooliaastal tahab Toomas esimest korda elus kooli minna.

Meeli Pipar

Minu perekond.

Släng

hängima- Aega veetma. Vanemad saavad õigesti aru.

tsillima-sihitult ringi uitama. Vanemad mõistavad õigesti.

cool-lahe. Ei kasuta sellist väljendit aga vanemad saaksid aru.

look-välimus.Vanemad saavad aru.

trend-mood. Vanemad mõistavad õigesti.

image-pilt,väljanägemine. Ei kasuta seda väljendit aga vanemad saaksid aru.

"Kuidas elad Ann ?"